Eestis välja töötatud süsteem muudab tööstuslike tõstuste hooldust nutikamaks ja efektiivsemaks ning aitab ennetada kulukaid rikkeid, mida pelgalt ajapõhine hooldusgraafik ei taga.
Cenzor on ennetatava hoolduse tehnoloogia, mis monitoorib tõstuste töötamist ööpäevaringselt. Süsteem informeerib hoodusettevõtet läheneva hoolduse vajadusest või igapäevase kasutuse käigus probleemide ilmnemisel. Seade tuvastab läbi voolu mõõtmise, kui ukse liikumine on muutunud raskemaks ning hooldusettevõte saab probleemile reageerida ennem, kui suuremad probleemid jõuavad tekkida.
Tööstuslike tõstuste hooldust peab tegema vähemalt kaks korda aastas ehk iga kuue kuu tagant või vastavalt töötsüklitele ehk üles-alla liikumisele, mis on tootjate poolt määratud, olenevalt kumb enne kätte jõuab. ,,Täna on turul olukord, kus tsükleid ei jälgita ja hooldusgraafikuid loodakse ennustuse pealt,’’ ütles Cenzori asutaja Sander Ilves. ,,Reaalset kasutust ei jälgita, kasutatakse ainult ajalist intervalli,’’ lisas Ilves, et ainult pool ohutusnõudest on täidetud.
Hooldus läbi andmete
Cenzori töötamise põhimõte on lihtne: seade kogub tõstukse töötamise kohta andmeid, mille põhjal on hooldusettevõttel võimalik ennetavalt reageerida. Tõstustel on automaatika ehk kontroller ning Cenzori riistvaraline osa ühendatakse sellega. Seade saadab kogutud andmed pilvesüsteemi, kus neid analüüsitakse ja talletatakse ning vastavalt nendele informeeritakse kliente hooldusvajadusest.
Töötsüklite jälgimisele lisaks monitoorib Cenzor ka turvaseadmeid nagu näiteks fotosilmad ja õhuandurid. Näiteks tuvastab Cenzor kas uksel või tõkkepuul on fotosilmad aktiveerunud ning lihtsama probleemi ilmnemisel saab hoolusettevõte teavitada klienti, et seda kontrollida, mis aitab kliendil raha säästa. Samuti võimaldab Cenzor ka uksi ja väravaid kaugelt avada ning sulgeda. Samas hoiatab Ilves, et efektiivsust võib takistada erinev süsteem uste hooldamisel. ,,Kui pooled uksed on liidetud ennetava tehnoloogia süsteemiga ja teine pool mitte, tähendab see kahe süsteemi elus hoidmist ning erinevate süsteemide järgi protsesside juhtimist,’’ täpsustas ta.
Idee sündis õnnetusest
Ettevõtte asutaja sõnul sai idee alguse 2016. aastal Tallinnas juhtunud õnnetusest, mis oli põhjustatud hooldamata tõstuksest. ,,Nägime võimalust muuta hooldusprotsesse paremaks võttes kasutusele tänapäevased tehnoloogilised lahendused,’’ selgitas Ilves. Tema sõnul on tööstus hetkel kinni mitmekümne taguses ajas ning võimaliku tehnoloogiat ei kasutata ära. Esimesed prototüübid saadi valmis 2020. aastal ning arendustöö jätkus veel neli aastat. Cenzor jõudis oma esimese versiooniga turule 2024. aastal, mis hindas ukse kulumist tsüklite lugemise teel. Voolu mõõtmise tehnoloogia võeti kasutusse kahe kuu eest.
Rohekiirendiga liitumine aitas iduettevõtet palju: toetusega tehti arendustööd ning mentorlus ja töötoad pakkusid olulist tuge. ,,Samas huvitav on olnud ka teiste start-up’idega mõtteidvahetada. On oluline nendega suhelda ja mõtteid vahetada. Siis näed, et teistel on samasugused probleemid nagu sinulgi,’’ rääkis Ilves.
Plaan on laieneda Euroopasse
Kuigi ettevõtte pilootturg on Eesti, kuid juba laienetakse ka Skandinaaviasse. Hiljem soovitakse vaadata ka teiste Euroopa riikide poole, kus on palju tööstusi. Praegu turul olev Cenzor on suunatud tõstuste hooldusettevõtetele, kuid pikemas plaanis on eesmärk laieneda ka kütte, ventilatsiooni ja konditsioneeri hoolduse turule.
Asutaja peab Cenzori juures kõige olulisemaks seda, et see lahendaks kliendi mure, klient oleks rahul ja saaks tehnoloogiast kasu. ,,Me tahame alguses olla ise seal juures, kliendiga koos õppida ja saada tagasisidet, mis suunas toodet arendada,’’ rääkis Ilves, et tooteid tutvustades tehakse klientidega koostööd.
Cenzori peamine eesmärk on muuta hooldusettevõtete protsessid efektiivsemaks, vähendada kulusid ning seeläbi ka süsinikuneutraalsusele kaasa aidata.
—
Cenzor valiti 2024 aasta sügisel Liikuvuse ja logistika rohekiirendi põhiprogrammi saades 30 000 € ulatuses toetust, et arendada uuenduslikke rohetehnoloogiaid, mis võiksid muuta Eesti rohelisemaks kohaks. Rohekiirendi elluviimist toetavad Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhtpartner on Sparkup Tartu Teaduspark, konsortsiumi kuulub Baltic Innovation Agency.
Author: Mariann Kalder
