22.septembril toimunud Defence Innovation Day fookuses oli küsimus, kuidas innovatsioon ja piiriülene koostöö muudavad NATO liitlaste ja uute partnerite kaitsevõimet. Paneeldiskussiooni „Cross-Border Innovation Cooperation“ modereeris Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa. Vestluses osalesid Mika Rantakokko (VTT), Jaan Kokk (Superangels) ja Kati Pärn (Startup Estonia).
Arutelu algas tähelepanekuga, et kaitsetööstus on olnud pikka aega väga riigikeskne ja sageli suletud uutele tulijatele. „Paljud investeerimisfondid ja riiklikud toetusmehhanismid on kaitsevaldkonda pigem välistanud. Nüüd aga peame üsna kiiresti tegema tagasipöörde,“ märkis Konsa. Idufirmasid nähakse oluliste partneritena ning piiranguid kahekordse kasutusega tehnoloogiatele on leevendatud. Ukrainas toimuv on näidanud, et tsiviilinnovatsioon võib kiiresti muutuda kaitsevaldkonna lahenduseks, mistõttu on koostöö ja avatus vältimatud.
Superangelsi Jaan Kokk kinnitas, et muutus on toimumas: „Me liigume aeglaselt, aga õiges suunas. Ka see, et selliseid küsimusi üldse küsitakse, näitab, et mõtteviis on muutunud. Me oleme aru saanud, et võimalik konflikt ei peatu riigipiiridel.“
Soome VTT esindaja Mika Rantakokko tõi välja, et NATO liikmeks saamine on muutnud nii Soome kui ka kogu piirkonna koostöövõimalusi: „See on olnud tõeline mängumuutja. Koostöö liitlaste vahel on laienenud ja see annab väikestele ettevõtetele täiesti uue ligipääsu kaitsevaldkonnale.“ Rantakokko sõnul loob NATO raamistik usaldust ja kindlust, mis aitab uuendustel kiiremini kaitsesüsteemidesse jõuda.
Kui Konsa uuris, kuidas erinevad riigid lähenemises eristuvad, ütles VTT esindaja, et Eesti on paindlikum ja katsetab kiiremini, samas kui Soome on rohkem struktureeritud ja keskendunud kestlikkusele. „Need kaks lähenemist täiendavad teineteist väga hästi,“ lisas ta.
Kati Pärn Startup Estoniast rõhutas, et just ühiselt tegutsedes võivad Põhjamaad ja Baltikum luua globaalselt arvestatava turu: „Kui meil on ühtne struktuur, kus Eesti, Soome ja Rootsi valideerivad idufirmade lahendusi, siis saavad need ettevõtted konkureerida Saksamaa, Ühendkuningriigi või Prantsusmaa firmadega.“
Arutelu pöördus ka hangete ja testimiskeskkondade juurde. Rantakokko nentis, et kaitsehanked on traditsiooniliselt aeglased: „Ukrainast on palju õppida. Seal ei saa keegi oodata seitse aastat, kuni uus lahendus hangete kaudu kohale jõuab.“ Lahendusena pakuti välja innovaatilisemad hankeprotsessid ja uute testimiskeskuste loomine.
Kokk täiendas: „Küsimus, mida ma investorite seas kõige rohkem kuulen, pole mitte mida müüa, vaid kellele üldse rääkida. Sellest tuleb kiiresti üle saada.“
Paneeli lõpuks palus Konsa igal osalejal anda üks soovitus oma riigi kaitseministeeriumile.
Jaan Kokk: „Eestis tuleb usaldada Force Transformation Command’i ja nende initsiatiive.“
Mika Rantakokko: „Soome vajab innovaatilisemat hanget ja valitsemismudelit, et kiirendada kaitselahenduste arendust.“
Kati Pärn: „Vaja on kannatlikkust, kuid ka avatud meelt – riik peab õppima idufirmadelt kiiremaid tsükleid.“
Paneeli lõpus rõhutati, et aeg on kõige olulisem ressurss. Kui protsessid jäävad aeglaseks ja killustatuks, liigub tehnoloogia mujale. Just seetõttu on Põhjamaade ja Balti riikide võimalus tegutseda praegu – kiirendada hanget, luua ühiseid testimiskeskusi ja siduda idufirmad suurte tööstuspartneritega. Alles siis võib regiooni väiksus muutuda globaalseks tugevuseks.
—-
Defence Innovation Day korraldasid Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu, ühe programmi osa pani kokku Sparkup Tartu Teaduspark.
