Tänapäeva konfliktid ei toimu enam ainult lahinguväljal – need saavad alguse sellest, kuidas inimesed mõtlevad, räägivad ja oma arvamusi kujundavad. Üha olulisemaks muutub mõista, kuidas info levib ja inimeste käitumist mõjutab.
Just sellega tegeleb CulturePulse, ühendades tehisintellekti ja käitumisteaduse, et paremini mõista ja ennustada, kuidas narratiivid ühiskondi kujundavad.
Rääkisime Michael Gantley (tegevasepresident) ja Jakub Šusteriga (strateegia ja laienemise asepresident), kuidas idee sündis, millised on olnud suurimad väljakutsed keeruka tehisintellekti muutmisel praktilisteks tööriistadeks ning miks NATO DIANA Eesti kiirendi on nende jaoks oluline samm.
Kes kuuluvad CulturePulse meeskonda?
CulturePulse arendab tehisintellektil põhinevat tehnoloogiat, mis profileerib gruppe ja modelleerib narratiivide levikut ühiskonnas, et mõista ja ennustada, kuidas informatsioon inimeste käitumist mõjutab. Ettevõtte asutasid dr Justin E. Lane (tegevjuht), Oxfordi taustaga arvutuslik sotsiaalteadlane, kellel on üle kümne aasta kogemust sotsiaalse sidususe, riskianalüüsi ja mõjutustegevuse uurimiseks loodud AI-lahenduste arendamisel, ning dr F. LeRon Shults (teadusjuht), tunnustatud sotsiaalsimulatsiooni ja tehisintellekti ekspert, kellel on üle 200 teaduspublikatsiooni ja mitmeid akadeemilisi rolle.
Juhtkonda kuulub ka dr Michael (Mick) Gantley (tegevasepresident), Oxfordi haridusega teadlane, kes juhib tootearendust ning aitab tõlkida keerukad AI- ja käitumismudelid praktilisteks tööriistadeks kaitse- ja avaliku sektori kasutajatele.
Kuidas sündis iduettevõtte idee?
Idee sündis ühest olulisest tähelepanekust: tänapäeva konfliktid ei toimu enam ainult lahinguväljal, vaid algavad infokeskkonnas. See, kes suudab mõjutada seda, kuidas inimesed mingit teemat tajuvad, võidab sageli narratiivide sõja. Vaadates olemasolevaid lahendusi, nägime, et enamik neist keskendub lihtsalt sisu jälgimisele. Kuid keegi ei vastanud keerulisemale küsimusele: kuidas lood tegelikult inimeselt inimesele levivad ning mis paneb inimesi neid uskuma ja nende põhjal tegutsema?
Siit sündis CulturePulse. Lõime lahenduse, mis modelleerib seda, kuidas inimesed päriselt mõtlevad ja otsuseid teevad – mitte ainult ei jälgi narratiive, vaid aitab mõista, kuidas inimesed neid omaks võtavad, jagavad ja lõpuks nende põhjal tegutsevad. Teeme seda suures mahus, simuleerides miljoneid realistlikke „inimagente“, et näha mõju kogu ühiskonnas. See on vahe selle vahel, kas tead, et mingi lugu eksisteerib, või mõistad, miks see inimestele mõjuma jääb.
Milline on olnud suurim väljakutse?
Üks suurimaid väljakutseid on olnud viia võimas AI-tehnoloogia sellisele tasemele, et seda saaksid kaitse- ja avaliku sektori asutused igapäevaselt kasutada. Tee „muljetavaldavast tehnoloogiast“ reaalselt kasutatava tööriistani on pikem ja keerulisem, kui esmapilgul tundub.
Saavutuste poolelt räägivad tulemused enda eest. Oleme saanud tugevaid tulemusi Ühendkuningriigi valitsuse hindamistes ning meid on valitud NATO DIANA programmi, mis kinnitab, et arendame lahendust, mida kaitsevaldkond päriselt vajab.
Mis eristab CulturePulse’i konkurentidest?
Enamik olemasolevaid tööriistu jälgib sisu või analüüsib sentimenti. Meie lähenemine on teistsugune.
CulturePulse modelleerib seda, kuidas inimesed päriselt mõtlevad, õpivad ja unustavad, kasutades meie enda kognitiivset arhitektuuri. See võimaldab meil kiiresti ja suurel skaalal luua psühholoogiliselt realistlikke agente – üksikisikutest kuni miljoniliste populatsioonideni.
See tähendab, et suudame prognoosida inimkäitumist nii individuaalsel kui ka grupitasandil, mitte ainult kirjeldada seda, mis on juba toimunud.
Koostöös NATO DIANA programmiga keskendume gruppide ja võrgustike profileerimisele, et mõista, kuidas narratiivid levivad ja käitumist mõjutavad. Tulemuseks on süsteemne ülevaade mõjutusdünaamikast, mis aitab otsustajatel prognoosida, kuidas infokeskkond areneb ja kuidas inimesed tõenäoliselt reageerivad.
Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse?
Valisime NATO DIANA programmi, kuna see annab meile otsese ligipääsu kaitsevaldkonna kasutajatele, reaalsed testkeskkonnad ning selged võimalused lahenduse kasutuselevõtuks. Just seda vajame, et oma kaksikkasutusega tehnoloogiat valideerida ja skaleerida.
Samuti kattub see tugevalt meie missiooniga: aidata NATO-l mõista ja tegutseda infokeskkonnas.
Kus näete ettevõtet 12 kuu ja kus viie aasta pärast?
Ühe aasta perspektiivis soovime tõestada, et meie tehnoloogia toimib päriselus. See tähendab pilootprojekte kaitsevaldkonna kasutajatega, tagasiside kogumist ning mõõdetavate tulemuste näitamist, kuidas aitame analüütikutel paremini mõista mõjutustegevusi ja teha paremaid otsuseid.
Viie aasta pärast soovime olla usaldusväärne ja igapäevaselt kasutatav lahendus NATO ja liitlasorganisatsioonide jaoks, et mõista infokeskkonda ja tugevdada vastupanu kognitiivsele mõjutustegevusele – mitte lihtsalt lisavõimalus, vaid oluline osa nende tööprotsessidest.
Kellest saab järgmine kaitse- või kaksikkasutuse ükssarvik?
Vaadates NATO DIANA kohorte, on mitmel programmis osaleval ettevõttel suur potentsiaal saada unicorn’iks ning investorid jälgivad neid juba tähelepanelikult.
Järgmine läbimurre võib tulla Euroopast, olla seotud droonide või tehisintellektiga ning olla lahingutingimustes testitud Ukrainas. Näiteks ettevõtted nagu Quantum Systems ja ARX Robotics arenevad kiiresti ja õiges suunas.
Millist raamatut/podcasti jn. soovitaksite teistele iduettevõtete asutajatele?
Meie tiim jälgib nii tehisintellekti, kaitsevaldkonna kui ka käitumisteaduse allikaid.
Tehnoloogia ja AI vallas jälgime näiteks Andrej Karpathy tööd ning väljaandeid nagu MIT Technology Review ja arXiv. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas toetume NATO, RANDi ja Ühendkuningriigi MOD/Dstl materjalidele, samuti info- ja kognitiivse sõjapidamise käsitlustele.
Ettevõtluse poolelt kuulame regulaarselt podcaste nagu a16z, 20VC, Brain We Are ja The Diary of a CEO.
Raamatutest tuleme tihti tagasi näiteks Patrick Lencioni „The Five Dysfunctions of a Team“ ja Daniel Coyle’i „The Culture Code“ juurde.
NATO DIANA Eesti kiirendit viib ellu Tehnopol Startup Inkubaator koos Sparkup Tartu Teaduspargiga.
