BeScaled on eelkiirendi, mis aitab Eesti ja Soome iduettevõtetel siseneda kaitse-, julgeoleku- ja kriisikindlusturgudele ning leida oma tehnoloogiale uusi kasutusvõimalusi. Programmi keskmes on dual-use lahendused ehk tehnoloogiad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonnas, aidates ettevõtetel teha suunamuutus uutele turgudele.
Rääkisime lähemalt, miks sellist programmi täna vaja on, millised on peamised takistused sektorisse sisenemisel ning mida BeScaled ettevõtetele päriselt pakub. Intervjuu Noora Ustavaga, programmi projektijuhiga.
Mis on BeScaled ja millist tühimikku see Eesti ja Soome startup-maastikul täidab?
BeScaled on Eesti ja Soome ettevõtetele suunatud kiirendi, mille eesmärk on aidata startupidel siseneda kaitse-, julgeoleku- ja kriisikindlusevaldkonna turgudele. Tegemist on kiiresti kasvava sektoriga, kuid sinna sisenemisel on täna üsna suured barjäärid.
Just sellepärast ongi selline programm loodud, et pakkuda struktureeritud tuge, eriti väiksematele ettevõtetele. Täna puudub selline selge tugistruktuur, mis aitaks tsiviiltehnoloogiat kohandada kaitsevaldkonna kasutuseks. Paljudel ettevõtetel on tegelikult juba olemas toode või tehnoloogia, kuid seda tuleb veidi kohandada, et see sobiks ka kaitse- või kriisiolukordades kasutamiseks.
Programm kestab kuus kuud ning kokku viiakse läbi neli lendu. Esimene alustab 2026. aasta aprillis ja viimane toimub 2027. aastal. Eesti poolt veavad programmi Tartu Teaduspark ja Tallinna Ülikool, lisaks on kaasatud ka Soome partnerid Häme Rakenduskõrgkool (HAMK), Kagu-Soome Rakenduskõrgkool (XAMK) ning Linnan Kehitys (Linna arendusettevõte) ning mitmed ülikoolid ja arendusorganisatsioonid.
Palju räägitakse terminist dual-use. Kuidas sa seda lihtsate sõnadega selgitaksid ja miks see just praegu nii aktuaalne on?
Dual-use tähendab tehnoloogiat, millel on kaks kasutusviisi – nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbeline. Sageli on tegemist tootega, mis on algselt loodud tsiviilkasutuseks, kuid mida saab teatud muudatustega kasutada ka kaitsevaldkonnas.
Näiteks energiasalvestuse lahendused, mida kasutatakse tööstuses või elektrivõrkudes, nagu Skeleton Technologies arendused, võivad kriisiolukorras toimida varutoitena. Samuti võivad mereseire ja navigatsioonisüsteemid, mida kasutatakse tsiviilis, näiteks Kongsberg Maritime lahendused, mis kuuluvad Norra emaettevõttele Kongsberg Gruppen ASA, olla rakendatavad ka piirivalves või sõjalistes operatsioonides.
See valdkond on muutunud eriti aktuaalseks, kuna investeeringud kaitse- ja julgeolekusektorisse on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Euroopa tasandil on kulutused alates 2020. aastast märgatavalt suurenenud ning ka Eesti kaitsevaldkonna eksport on viimase viie aastaga hüppeliselt kasvanud.
Kas kaitsetööstusesse on täna lihtsam siseneda või on see endiselt keeruline?
See on endiselt keeruline valdkond, kuid kindlasti mitte enam ainult suurte korporatsioonide pärusmaa. Startupidel on seal järjest suurem roll.
Statistika näitab, et märkimisväärne osa kiiresti kasvavatest ettevõtetest on just idufirmad. See tähendab, et uks on väiksematele tegijatele avatum kui varem. Samas ei saa öelda, et sisenemine oleks lihtne – pigem on see koht, kus õiged kontaktid ja suunamine mängivad väga suurt rolli.
Millised on peamised barjäärid, millega startupid kaitse- ja julgeolekusektorisse sisenemisel kokku puutuvad?
Eestis ei ole probleem niivõrd tehnoloogias – startupid suudavad luua tugevaid lahendusi. Suurimad takistused on pigem administratiivsed.
Sealhulgas on palju keerulisi regulatsioone, erinevad hankereeglid riigiasutustega koostööks, vajalikud sertifikaadid ning pikad valideerimistsüklid lõppkasutajatega. Just nende barjääride tõttu võib turule sisenemine olla aeganõudev ja keeruline.
Programmi eesmärk on neid protsesse lühendada ja aidata ettevõtetel paremini mõista, kuidas oma toodet selles sektoris positsioneerida.
Kui 10 tiimi on valitud, siis mis neid kuue kuu jooksul ees ootab?
Programmi jooksul töötavad tiimid koos ekspertide ja mentoritega, et arendada oma toodet ja ärimudelit kaitsevaldkonna suunas.
Nad saavad läbi töötada nii ärilise poole, tehnilise kohandamise, juriidilised küsimused kui ka müügi kaitsevaldkonnas. See sektor on piisavalt eripärane, et sinna ei saa minna täpselt samade lähenemistega nagu tsiviilturule.
Lisaks luuakse ligipääs ökosüsteemile – ettevõtted saavad suhelda valdkonna ekspertide ja potentsiaalsete lõppkasutajatega. Samuti on võimalus osaleda tootearendusprogrammis, kus saab kasutada laboreid ja testimiskeskkondi ning oma toodet praktiliselt edasi arendada.
Hiljuti toimus ka Pitching Day. Mis seal täpsemalt toimus?
Pitching Day oli mõeldud ettevõtetele, kes programmi kandideerisid. Seal esitlesid nad oma ideid žüriile, kuhu kuulusid nii programmi juhid kui ka väliseksperdid, sealhulgas kaitsevaldkonna esindajad.
Selle eesmärk oli aidata ettevõtetel liikuda ideest valideeritud kasutusloo suunas ning samal ajal hinnata nende valmisolekut programmi jaoks. Selle tulemusena valiti välja 10 ettevõtet, kes alustavad programmiga aprillis.
Millal avaneb järgmine kandideerimisvoor ja mis peab olemas olema, et kandideerida?
Järgmine programm algab sügisel. Täpsed kuupäevad ei ole veel paigas, kuid huvilised saavad juba varakult ühendust võtta, et infot saada ja huvi registreerida.
Miinimumnõudena peab ettevõte olema kuni viis aastat vana alates esimesest käibest ning asuma Eestis või Soomes. Ettevõte ei tohi olla Euroopa Liidu sanktsioonide all ning ei tohi veel tegutseda kaitse-, julgeoleku ega vastupidavuse sektoris. Toote osas piisab ideetasemest. Oluline on, et oleks olemas selge potentsiaal ja suund, mida programm aitab edasi arendada.
___________________________________________________________________
Rohkem infot siit!
noora.ustav@teaduspark.ee
sven.lilla@teaduspark.ee
BeScaled projekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt ning on osalevatele ettevõtetele tasuta.
