NATO DIANA 2026. aasta Mission Tracki ehk operatiivsuunda valiti kaks ettevõtet, kes osalesid tänavu NATO DIANA Eesti kiirendis. USAst pärit Maa seireandmete ja luureanalüüsi ettevõte SkyFi ning Hispaania õhuruumitehnoloogia ettevõte Vig-Sec Drone kuuluvad 15 väljavalitud ettevõtte hulka. Operatiivsuunda pääses ka Tallinnas tegutsev Spacedrip. Eesti ettevõtted on seega olnud NATO DIANA kiirendiprogrammi jätkufaasis esindatud igal aastal.
Operatiivsuunda valiti 15 ettevõtet NATO DIANA 2026. aasta 150 innovaatori seast, kes omakorda valiti enam kui 3600 taotluse hulgast. Mission Track ehk operatiivsuund on NATO DIANA kiirendiprogrammi jätkufaas ettevõtetele, kes on näidanud tugevat huvi kaitsevaldkonna vastu ning kelle lahendused vastavad liitlaste operatiivvajadustele.
Iga ettevõte saab 300 000 eurot mitteosaluselist rahastust, jätkuva ligipääsu NATO testimiskeskustele ning tuge lahenduse kasutuselevõtu kiirendamiseks. See hõlmab muu hulgas abi hanke- ja soetusprotsessides, tehnoloogia valideerimist asjakohases operatiivkeskkonnas, koostööd tööstuspartneritega ning kapitali kaasamist.
Satelliidiandmed ja madala kõrguse õhuruum
USA Texase osariigist pärit SkyFi arendab suveräänseid luureplatvorme, mis ühendavad ligipääsu enam kui 300 kommertssatelliidile tehisintellektil põhineva analüütikaga. Platvorm koondab optilisi, radari- ja termopilte ning on loodud ühilduma olemasolevate juhtimissüsteemidega.
Lahendust saab kasutusele võtta riigisiseselt, nii et missioonide planeerimine, satelliitidele ülesannete määramine ja andmeanalüüs jäävad kasutava riigi enda kontrolli alla. Sama tehnoloogiat saab rakendada ka tsiviilvaldkonnas, näiteks põllumajanduses, energeetikas, taristu seires ja kindlustuses.
Kaitsevaldkonnas on SkyFi saanud USA erioperatsioonide väejuhatuselt prototüübilepingu, mille raames viiakse kommertssatelliitide pildid ATAK*-i kaudu taktikalise tasandi kasutajateni ning arendatakse Sovereign Intelligence Platformi prototüüpi. Samuti on ettevõte loonud integratsiooni Esri ArcGIS-i keskkonnaga, kus kasutajad saavad satelliidipilte tellida ja kasutada neid oma olemasolevates georuumilistes töövoogudes.
Hispaania ettevõte Vig-Sec Drone arendab tehnoloogiat madala kõrguse õhuruumi haldamiseks, kus droonid, mehitatud õhusõidukid, droonitõrje sensorid ja juhtimissüsteemid peavad tegutsema samaaegselt. Ettevõtte Suite ACRE platvorm ühendab reaalajas planeerimise ja juhtimise, andmete koondamise ning õhuruumi dünaamilise ümberkorraldamise. Süsteem on loodud töötama eri platvormide, sidetehnoloogiate ja juhtimissüsteemidega.
Suite ACRE on jõudnud katsetusteni ka Eestis. 2026. aasta Kevadtormil kasutati seda mehitamata süsteemide juhtimise ja madala kõrguse õhuruumi koordineerimise parandamiseks. Saksamaal toimunud õppusel Steadfast Dart 2026 koordineeris platvorm madalal kõrgusel tegutsevaid mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid. Slovakkias õppusel Strong Lineage 2026 ühendati selle abil mehitamata õhusõidukid, droonitõrjesüsteemid ja juhtimissüsteemid ning lahendus läbis NATO Allied Land Commandi valideerimise.
15 väljavalitu seas on ka Spacedrip, mis arendab autonoomseid ja kiiresti kasutusele võetavaid vee taaskasutus- ning reoveepuhastussüsteeme. Suletud veeringlusega lahendused on mõeldud paikadesse, kus püsiva veevarustuse tagamine on keeruline, ning võivad ettevõtte andmetel vähendada vajadust vee juurdeveo järele kuni 95%.
Spacedrip on tootnud 30 kaitse- ja tsiviilotstarbelist süsteemi, mida kasutavad muu hulgas Eesti kaitsevägi, USA maavägi ja Austraalia kaitsevägi.
Ülejäänud 12 operatiivsuunda valitud ettevõtet on Alias Robotics Hispaaniast, BruhnBruhn Innovation Rootsist, Deep Breathe ja Cohesys Kanadast, CET ja Mesodyne Ameerika Ühendriikidest, Fieldmade Norrast, Hefring Marine Islandilt, Infrahex Tšehhist, JET Connectivity ja Spaceflux Ühendkuningriigist ning OledComm Prantsusmaalt.
Kohordis on esindatud küberturvalisuse, biotehnoloogia, side, mehitamata sõidukite, kosmosetehnoloogia ja merekaitse lahendused.
Eesti roll operatiivsuunas
Tehnopol Kiirendi koos Sparkup Tartu Teaduspargiga on üks selle aasta NATO DIANA Mission Tracki võrgustiku 15 aktiivsest kiirendist. Kiirendite kaudu saavad iduettevõtted ligipääsu eri liitlasriikide kohalikule ekspertiisile ning võimaluse luua kontakte lõppkasutajate, tööstuspartnerite ja investoritega.
Eestis saavad ettevõtted luua kontakte Eesti kaitseväe, Kaitseliidu, NATO CCDCOE ehk NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse, Tallinnas asuva NATO DIANA regionaalse keskuse, investorite ja kaitsetööstusettevõtetega. Lisaks asub Eestis kaheksa NATO DIANA testimiskeskust.
NATO DIANA Eesti kiirendi on alates 2023. aastast toetanud kolme lennu jooksul 28 innovaatorit. Neist seitse on jõudnud Mission Tracki ehk operatiivsuunda.
„See, et Eesti kiirendi ettevõtted jõuavad järjepidevalt NATO DIANA operatiivsuunda, näitab, et siin loodud kontaktidel, testimisvõimalustel ja kaitsevaldkonna ekspertiisil on ettevõtete arengule reaalne mõju. Meie eesmärk ei ole aidata tehnoloogial lihtsalt kiirendiprogrammi läbida, vaid aidata viia see võimalikult kiiresti lähemale tegelikule kasutusele. SkyFi ja Vig-Sec Drone’i edasipääs ning Spacedripi jõudmine operatiivsuunda kinnitavad, et Eesti suudab pakkuda rahvusvahelistele kaitseinnovatsiooni ettevõtetele keskkonda, kus lahendusi saab koos lõppkasutajatega katsetada, valideerida ja edasi arendada,“ ütles NATO DIANA Eesti kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht.
NATO DIANA Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopol ja Sparkup Tartu Teaduspark. Kiirendit rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn.
*ATAK ehk Android Tactical Assault Kit on kaardistamise ja olukorrateadlikkuse rakendus, mida kasutatakse militaar- ja teistes operatiivkeskkondades.
