Sven Lilla: Eesti kosmosevaldkonna suurim probleem pole enam ideede puudus, vaid kapital

Äritehnoloogia avaldas artikli Eesti kosmoseettevõtluse hetkeseisust, kus meie kosmosevaldkonna ja ESA BIC Estonia juht Sven Lilla kommenteeris kümne aasta jooksul kogunenud tulemusi ja edasisi väljakutseid.

Baltimaade esimene Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubatsioonikeskus ESA BIC Estonia, mille Tartu teaduspark avas 2017. aastal, tähistab peagi kümnendat aastapäeva. Selle aja jooksul on programmi vastu võetud 42 Eesti süvatehnoloogia idufirmat, kellest 29 on juba vilistlasstaatuses. Ettevõtted on saanud ESA kaudu kokku umbes 1,9 miljonit eurot stardirahastust, mis on kaasa toonud täiendavalt üle 106 miljoni euro investeeringuid. See tähendab, et iga ESA kaudu saadud euro on toonud Eestisse ligi 56 eurot lisaraha.

Mõju majandusele on käegakatsutav: üle 310 töökoha, üle 17 miljoni euro tööjõumakse ja üle 56 miljoni euro käivet.

Lilla sõnul on Eesti tõestanud, et suudab kosmoseettevõtteid käima lükata, järgmise kümne aasta küsimus on, kas suudame neid ka kasvatada. Ta toob välja, et valdkond ise on muutumas, senisest suurem osa taotlejatest tegeleb riistvara ja taristuga seotud upstream- ja NewSpace-projektidega, mis on kapitalimahukamad ja pikema arendustsükliga kui Eesti idumaastikul tavapärane. Riskikohana näeb Lilla, kas piirkondlikud investorid suudavad kasvatada mahtu samas tempos kasvava riistvaraettevõtete osakaaluga, vastasel juhul võivad ettevõtted koos oma teadmiste ja töökohtadega liikuda välismaale.