Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli uuringu kohaselt on Eestil head väljavaated teadusmahuka ettevõtluse arendamiseks tervishoiuvaldkonnas, kuid seda takistavad vähene koostöö haiglate ja arstidega teaduslikel avastustel põhinevate teenuste ja toodete loomisel ning patsiendini viimisel, Eesti ravikindlustuse süsteemist tingitud keerukus maksva kliendini jõudmisel ja ärimudeli testimisel ning patentide vähesus.
Kogu maailmas seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi suurte muutustega, mida põhjustavad muu hulgas rahvastiku vananemine, vaimse tervise probleemide suurenemine ja Covid-19 pandeemia mõju. „Nende probleemide lahendamiseks on vaja pidevalt arendada uusi teenuseid ja tooteid, olgu nendeks uued diagnostika- ja ravimeetodid, vaktsiinid või telemeditsiin. Nõudlus uute tervishoiuvaldkonna toodete ja teenuste järele kasvab terves maailmas,“ ütles uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli professor Tõnu Esko. Tema sõnul ei ole talupojatarkusel põhinevad tavapärased lahendused tervishoiu keerukatele väljakutsetele vastamiseks piisavad. „Laiaulatuslikult toimivate lahenduste leidmiseks on vajalik teadmuspõhine probleemikäsitlus ning tihe koostöö teadlaste, arstide ja ettevõtjate vahel,“ selgitas Esko.
Eestil on rohkelt võimalusi luua tervishoiuvaldkonnas uusi tooteid ja teenuseid, mille järele on nõudlus üle maailma. „E-riigil ja e-tervishoiul põhinevate lahenduste testimine, geenivaramu andmebaasi kasutamine, tugev valdkondlik teadus- ja arendustöö ning mugav ettevõtluskeskkond on eelised, mida Eesti teadlased ja ettevõtjad saavad ära kasutada,“ leidis Esko.
Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiasiirde eksperdi Rainis Venta sõnul rakendatakse neid eeliseid praegu aga paraku üsna vähe. „Me ei oska oma teadustöö tulemuste põhjal tooteid ja teenuseid luua ega müüa,“ märkis ta. „Teadusartiklite avaldamine on väga oluline, kuid samal ajal on vaja leida võimalusi teadustööst võrsuvate rakenduste loomiseks ja patenteerimiseks. Eestis kulub ühe patendi loomiseks näiteks 260% rohkem teadus- ja arendustöö investeeringuid kui Soomes,“ ütles Venta.
Uuringus selgitati välja peamised takistused teadusmahukate tervishoiuteenuste ja -toodete loomiseks. Kui nimetada neist neli olulisemat, siis on nendeks vähesed oskused, kogemused ja kesine teadlikkus teadmuspõhise ettevõtluse arendamiseks, rahastuse saamiseks ning intellektuaalomandi äristamiseks; piiratud rahastusvõimalused; vähene koostöö kliiniliste partneritega ning alustavate ettevõtete ja edulugude vähesus.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja ja uuringu ühe autori Siim Espenbergi sõnul vajab Eesti tervisetehnoloogiate valdkonnas arendamist terviklik ja süsteemne protsess, mis toetaks uute teenuste ja toodete loomist ning patsiendini jõudmist. „Kuna selles valdkonnas on edu saavutamiseks oluline jõuda ka välisturgudele, on väga tähtis toetada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Praegu on küll olemas innovatsiooni toetavad teenused, kuid neid on vaja edasi arendada, et sellele suure potentsiaaliga valdkonnale rohkem hoogu anda,“ märkis ta. Tema sõnul võimaldab tehtud analüüs ja kitsaskohtade tuvastamine astuda järgmisi samme. „Valdkonnas tegutsevatel teadlastel ja ettevõtjatel peab olema lihtsam leida ja saada tuge, mis aitaks uuenduslikel lahendustel jõuda paremini patsientideni nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ selgitas Espenberg.
Põhjalikum strateegia uuringus välja selgitatud takistuste ületamiseks ja tervishoiuvaldkonna iduettevõtete arendamiseks aastatel 2023–2028 valmib sügiseks. Esko sõnul on strateegia eesmärk jõuda Eestis 200 üleilmse ambitsiooniga ettevõtteni, kes toovad uuenduslikud ideed teadusest patsiendini. „Potentsiaali selleks on,“ leiab Esko.
Uuring valmis projekti „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ raames, mille eesmärk on luua ja viia tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas ellu süsteemne ja terviklik protsess teadmuspõhiste ettevõtjate tekkeks ning arenguks Eestis. Projektis löövad kaasa Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tartu Teaduspark. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist programmi „Startup Estonia“ raames ja see viiakse ellu koostöös AS-iga SmartCap.
