SKYCORP Technologies arendab vesinikul töötavaid droone, mis on loodud pikaajalisteks ja keerulisemateks missioonideks.
SKYCORP Technologies arendab vesinikul töötavaid droone, mis sobivad pikkadeks ja keerukateks missioonideks. Ettevõtte asutaja Marek Alliksoo sõnul on fookuses just elupäästvad ja riigikaitselised olukorrad – eriti seal, kus seni on kasutatud Hiina droone, mille turvalisuses kaheldakse üha enam.
Üks suuremaid probleeme droonitööstuses on lühike lennuaeg. Tavalised akudroonid peavad maanduma iga 20-30 minuti järel, et laadida või akusid vahetada. ,,Missioonid muutuksid kasulikumaks, kui lennuaeg on kaks tundi, mitte 20 minutit. Drooni pealt on võimalik suurendada olukorra teadlikkust, leida kiiremini kadunud metsaline üles, lokaliseerida tulekahjut või tuvastada illegaalset piiriületamist,’’ rääkis Alliksoo.
Uuenduslik lahendus
,,Droon ise töötab ikkagi elektri pealt, ainult et meie elekter on salvestatud vesiniku näol, mitte rasketesse akudesse, ja on seega kolm korda energiatihedam kui lennukikütus,’’ selgitas Alliksoo. ,,Kütuseelement teeb lennu ajal selle uuesti elektriks tagasi elektrokeemilise protsessi käigus,’’ lisas ta.
Lisaks levinud L1-sagedusele, mida on eriti GPS-i puhul kerge häirida, kasutab SKYCORP ka L5-sagedust ning augmenteerimist (EGNOS), mis täpsustab ja kontrollib andmeid reaalajas. See suurendab töökindlust ka keerukates olukordades.
Kui droon asendab kuus 100 tundi autosõitu, väheneb aastane süsinikuheide rohkem kui üheksa tonni võrra. Mõju keskkonnale on veelgi suurem, kui sellega asendada näiteks helikopteri ülesanded. ,,Lisaks, kuna oleme mehitamata platvorm, siis on see alati ohutum, kui inimene helikopteris, seega saame suuremate riskide võtmist võimaldada,’’ ütles Alliksoo.
Idee tekkis juhuslikult
Esialgu SKYCORP Technologiesil plaani vesinikdroone arendada polnud. ,,Tahtsime silda ehitada ja lahendada Euroopa lahendustega probleeme Aasias. Leidsime partneri, kes riigikaitse valdkonnale droone pakkus ning nad küsisid meilt kohaliku politsei jaoks drooni, mis ei saa olla tiib-droon, ei tohi olla sisepõlemismootoriga, aga ometi peab lendama vähemalt üks tund,’’ meenutas Alliksoo, et seejärel leiti sobiv tehnoloogia.
,,Esimene prototüüp oli vaevaline, kuna sel ajal polnud kriise ega sõda, mis oleks muutnud arusaamu energiajulgeoleku vajadustest, riistvarast, droonidest, kaitsest ja laiemalt süvatehnoloogiate integreerimisest,’’ ütles Alliksoo. Esimese põlvkonna drooniga teostati ka ESA BIC valideerimine ning juba toona saadi aru, et ainult GPS-ist ei piisa.
Teise põlvkonna droon tuli turule maikuus. Suvel alustatakse partneritega koostöös testimist, et töömetoodikat parandada, ning integreeritakse sensoreid ja erinevaid funktsioone. Aasta lõpus plaanitakse taotleda EASA tüübikinnitust, mis võimaldaks drooni kasutada ka kõrgema riskiga operatsioonidel üle Euroopa.
Koostöö SPARKUP Tartu Teaduspargiga on iduettevõttel aidanud luua vajalikku taristut, võrgustikku ja kliendibaasi.
Soov luua üleriigiline süsteem
Alliksoo sõnul liigutakse selle poole, et luua autonoomne maapealne taristu, kus droonid suudavad end ise tankida. Kogu Eesti katmiseks piisaks 12–16 droonijaamast. Lõppeesmärk on luua üle riigipiiride toimiv iseseisev võrgustik, mis reageerib täpselt seal, kus vaja.
Lisaks pole turul juhtimissüsteemi, mis sobiks nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbeks ning vastaks tehnilistele nõuetele. Seetõttu arendatakse edasi ka alamsüsteeme.
,,Meie peamine missioon on päästa elusid ja muuta maailma. See on tohutult põnev ja paljulubav maastik ning kui keegi otsib oma elus kohta, kuhu panustada, siis soovitame vaadata julgeoleku, energeetika, kliima, toidujulgeoleku, inseneeria ja elupäästva poole – seal saame koos midagi ära teha,’’ innustab Alliksoo.
—
SKYCORP Technologies valiti 2024 aasta sügisel Liikuvuse ja logistika rohekiirendi põhiprogrammi saades 30 000 € ulatuses toetust, et arendada uuenduslikke rohetehnoloogiaid, mis võiksid muuta Eesti rohelisemaks kohaks. Rohekiirendi elluviimist toetavad Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhtpartner on Sparkup Tartu Teaduspark, konsortsiumi kuulub Baltic Innovation Agency.
Author: Mariann Kalder
